Tutvu lausearvutuse keskkonnaga:
http://logik.phl.univie.ac.at/~chris/gateway/formular-uk-zentral.html
Tutvu ajalooga saidis kuni II maailmasõda:
http://www.maxmon.com/history.htm
Loe läbi jutt ja proovi andmetega mängida:
http://math.hws.edu/TMCM/java/DataReps/index.html
Loe läbi jutud Atbashi ja Caesari šifri (Caesar cipher) kohta:
http://www.wikipedia.org
2

Tutvu ajalooga kuni 1970ndad:
http://www.islandnet.com/~kpolsson/comphist/
http://www.epemag.com/zuse/
http://en.wikipedia.org/wiki/Harvard_Mark_I
Tee läbi Ecki laborid:
http://math.hws.edu/TMCM/java/labs/xTuringMachineLab.html
Tähtsamad loengus käsitletud isikud otsi üles ka
http://www.wikipedia.org
3
Tee läbi laboritest paar ülesannet:
http://math.hws.edu/TMCM/java/labs/xLogicCircuitsLab1.html
http://math.hws.edu/TMCM/java/labs/xLogicCircuitsLab2.html
Loe riistvarast:
http://www.karbosguide.com/books/pcarchitecture/start.htm
http://computer.howstuffworks.com/
http://www.intel.com
http://www.amd.com
4
Loe läbi allolevates laborites kõik Ecki näited ja proovi mõlemas laboris teha ka vähemalt kaks harjutust omal valikul:
- http://math.hws.edu/TMCM/java/labs/xComputerLab1.html
- http://math.hws.edu/TMCM/java/labs/xComputerLab2.html
5
Tutvu veebidega:
http://www.w3schools.com/
http://www.w3c.org/
http://www.papermountain.org/demos/live/#
http://java.sun.com/docs/books/tutorial/
Vaata näited ja proovi ka muuta:
http://math.hws.edu/TMCM/java/xTurtle/index.html
http://math.hws.edu/TMCM/java/labs/xTurtleLab1.html
http://math.hws.edu/TMCM/java/labs/xTurtleLab2.html
http://math.hws.edu/TMCM/java/labs/xTurtleLab3.html

Tutvu Tanel Tammeti näidetega:
http://www.lambda.ee/images/7/77/Itsissejuhatus_calc.html
http://www.lambda.ee/images/6/61/Itsissejuhatus_xmcssjscriptnaited.zip
6
Vii läbi RSA krüpteerimine Exceli abil. Abivahendid leiad siit:
http://csc.colstate.edu/summers/NOTES/6126/lab2.html

Tutvu algoritmide võtmepikkuste soovitustega:
http://www.keylength.com/

Tutvu IP aadresside otsinguga:
http://www.hostip.info/index.html

Tutvu Linuxi arendajatega:
https://www.linuxfoundation.org/publications/linuxkerneldevelopment.php

Tutvu dokumenteerimise juhistega:
http://www.rpbourret.com/kgallag/course/index.htm

1700cet

•Inimene arvatakse pärinevat 150 000 aasta tagusest ajast
•Lebombo luu on ilmselt vanim matemaatiline objekt –35 000 BC
•Babüloonias: 60-süsteem on vanim tuntud numbrite süsteem 1900-1800 BC
•Null “avastati” Babüloonias 300 BC
•Maiade arvusüsteem, 20-süsteem
•Negatiivsed arvud võeti kasutusele Indias 600AD
•Gottfried Wilhelm Leibniz: 2-süsteem
Loogika ajalugu
Pioneerid:
•Parmenides (5 sajand e.m.a.) : kasutas pikki loogilisi põhjendusi.
•Zenon Eleast (5 sajand e.m.a.) -apooriad/paradoksid
•Sofistid -Sokrates (470-399 e.m.a) -Platon (428/427 -348/347 e.m.a)
Loogika ajalugu: Stoikud
Stoikud uurisid, kuidas saab loogiliste sidesõnade (ja, ei, või, kui...siis) abil lihtsamatest lausetest keerulisemaid kokku panna ja kuidas näidata selliselt moodustatud lausete õigsust.
•Kui esimene, siis teine; esimene; järelikult teine.

•Kui esimene, siis teine; mitte teine; järelikult mitte esimene.

•Mitte korraga esimene ja teine; esimene; järelikult mitte teine.
Loogika ajalugu: Lausearvutuse sünd
George Boole
•Loogika(lausearvutuse) alused1847-1854
•Matemaatilisealgebra ideedekasutamineloogikajaoks:
•Loogikaalgebra:
1A = A, 0A = 0, A+0 = A, A+1 = 1
A+B = B+A, AB = BA, AA = A
David Hilberti teooria
•Matemaatiliste teooriate aksiomaatiline ülesehitus
•Võimaldab vastuolulistel lausetel samaaegselt kehtida juhul kui need laused kuuluvad erinevatesse teooriatesse
•Tegemist on puhta formalismiga

Krüptograafia ajalugu
•Krüptograafia negatiivses ajas
▫Põhines ühel tähestikul. Skytale, Atbashi kood, Caesari šiffer jt
•Keskaegne krüptograafia
▫Sagedusanalüüs
▫Araabia maades mitmed teaduslikumad tööd
▫Mitmetähestikulised šiffrid
•19. sajand
▫Üksikud teaduslikud artiklid
▫Kerckhoffi printsiip -1883
Abakus
•Leonardo da Vinci ca 1500 tegi kalkulaatori joonise
•Pascal tegi liitmise ja lahutamise masina 1640
•Leibniz tegi masina, mis liitis, lahutas, korrutas ja jagas 1671
Kirjutusmasinate ajalugu
•Inglise patent, Henry Mill, 1714, ei ehitatud
•Ameerika patent: 1829 William Austin Burt Detroidis
•1867, Christopher Latham Sholes, Carlos Glidden, Samual W. Soule leiutis: “Type-Writer“
•Remington: 1874 (jalgpedaaliga!)
•Sholes‟ klaviatuur ca 1874:
QWERTY
Dvorak 1936
Babbage´i masinad
•Charles Babbage tegi 1822 “Difference Engine” nimelist asja, mis jäi pooleli
•Temalt tuli ka idee “Analytical Engine”
•Babbage´i masina tarbeks koostas Ada Lovelace esimese arvuti programmi
Perfokaardid
•Perfokaardi idee tuli ca 1800, Jacquard´lt
•1890 tegi Herman Hollerith USA rahvaloenduse andmete töötlemiseks perfokaartidega masina
•Ta patendeeris selle ja müüs patendi Computing-Tabulating-Recording Co´le. Hiljem see kompanii ühines veel kahega ja ta nimetati Intrernational Business Machines (IBM) aastal 1924.
Vaakumtorud
•1900: vaakumdiood
•Lee de Forest: 1906: vaakumtriood