Robot
•Karel Capek kirjutas 1929 teose R.U.R
•Robot on tuletatud tšehhi keelsest sõnast “robota” elik töö eesti keeles.

•Elektromehhaaniliste arvutite pioneer
•1936-1938, Saksamaa: Z1
▫esimene programmeeritav, kahendarvudega masin
▫Mehaaniline arvuti: metall-lehed, hoovad, elektrimootor
•1941-1944: Z3, Z4

George Stibitz
•1937 “Model K”
•1940 “Complex Number Calculator” Belli Laboratooriumite poolt valmistatud.
•Esimene arvuti, mida kasutati distantsilt
•Releedel põhinev arvuti

Howard Aiken
•Harvard Computational Laboratory
•Releedel põhinev arvuti
•Kokku tegi 4 Mark nimelist arvutit
•Mark I tehti koos IBM´ga, ülejäänud ainult HCL´ga

Mark I
•IBM’i elektriline (releed) digitaalne arvuti MARK I
1939-1944
▫750.000 komponenti
▫5 tonni

Elektroonilised arvutused
•1930 olid ju olemas vaakumtorud, mis suutsid muuta voolu palju kiiremini kui releed
•Ometi ei tulnud kuni selle ajani suurt kellelegi pähe elektriskeemi koos vaakumtorudega kasutada arvutuste tegemiseks.

Atanasoffi arvuti
•John Vincent Atanasoff
•1939 –1942 esimene arvuti

1936: Alonzo Church
▫lambda-arvutus,
▫Churchi tees
▫Mittelahenduvus

•1937: artikkelTuringimasinast: Idee, et teatud klassi matemaatilised probleemid ei ole algoritmide abil lahendatavad ja nende jaoks ei saa konstrueerida lahendamise automaati.
•Turingu test on tänapäevani kasutusel tehisintellekti olemasolu kontrollimiseks

•Rootoriga elektromehhaniline krüpteerimise ja dekrüpteerimise masinate perekond , mis oli kasutusel 1920 –1945.
•Saksa armee poolt kasutati mudelit Wehrmacht Enigma, mis on teistest tuntum.
•Populaarseks said nad aga alles 1970 kui tehti avalikuks Enigma krüptograafia murdmine teise maailmasõja ajal

Colossus
•Londonis 1943: saksa allveelaevade salakirja dekodeerimiseks
•1800 elektronlampi
•Ideoloogia ja matemaatika töötas välja Alan Turing, kes varem juhtis lihtsama ENIGMA dekodeerimist

ENIAC
•The first true general-purpose electronic computer was the electronic numerical integrator and computer (ENIAC), which was constructed at the University of Pennsylvania between 1943 and 1946.
•18 000 lampi, 5 miljonit käsitsi joodetud ühendust. Kaalus 27 tonni.
•Varasemates käsitlustes oli esimene arvuti.

os

•OSpõhieesmärgid:
▫Pakkuda programmeerijale valmistehtud standardtükke.
▫Võimaldada kasutajal arvutis ühtemoodi ja harjumuspäraselt tegutseda, sõltumatult sellest, mis programmid tal arvutis on.
•Kui teha programme ilma OS´ta, siis:
▫oleks iga programmi tegemine palju raskem kui OSolemasolu korral.
▫kasutajate jaoks näeks eri programmid väga eri moodi välja.

Mis on OS ülesanded?
•Kettalt programmidelugemineja nende käivitamine.
•Programmideseisma panemine(lõplikult või ainult väikese pausi jaoks)
•Kettale failideja kataloogidekirjutamineja sealt nende lugemine.
•Protsesside haldus.
•Mälu haldus.
•Välisseadmetega (printer, monitor, klaviatuur jne jne) suhtlemine.
•Võrguga suhtlemine.
•Turvalisuse tagamine.
•...
•Kui opsüsteemi ei oleks, peaks iga programm kõiki neid asju ise teha oskama!

•Arvuti, mis pole operatsioonisüsteemiga kaetud:
▫CPU (registrid ja operatsiooni koodid)
▫Mälu
▫Seadmed (ühendatud mäluga ja võimelised liigutama bitte iseenda ja mälu vahel)

•Operatsioonisüsteemituumafunktsioonid
▫ressurssidehaldamine(mälu, protsessor, seadmed)
▫protsessidehaldamine
▫võrguliidesjavõrguprotokollid
▫turvalisusegaranteerimine
•Operatsioonisüsteemimuudfunktsioonid
▫kasutajateandmebaas
▫tarkvarahaldus
▫kettaressurssidehaldus
▫monitooring

PC OS
•MS Windows (2000, XP, Vista)
•Linux (Ubuntu, Fedora, Suse)
•BSD (FreeBSD, NetBSD, OpenBSD)
•Apple Macintosh OS X

Server OS
•Linux (RedHat, Suse)
•MS Windows
•BSD
•Solaris
•IBM AIX
•HP-UX

Mobile/PDA OS
•Symbian
•Windows Mobile
•Blackberry
•OS X

Embedded devices OS
•Linux
•BSD
•Windows CE
•RISCOS

Texas Instruments
•Loodud 1930 (GSI), Texas Instruments aastast 1941
•Pooljuhtide tootmises number 3
•Käive: $12,5 B (-10,7%)
•Kasum: $ 1,9 B (-38,4%)
•Töötajaid: 29537 (-638)

International Business Machines
•Loodud 1911 (juured aastast 1888).
•Saavutas monopoolse seisundi 1960’ndatel arvutiturul
•1990’ndatel orienteerus suuresti ümber riistavara tootmisest teenustele ja kaotas turgu seal, kus ta enne domineeris
•Alates 2001 aastast on IBM teenuste käive olnud suurem kui riistavara tootmise käive.
•2002 PwC Consulting ost
•2003 Rational Software Corporationi ost
•2007 ostis Cognos Inc’i
•2008 ostis ettevõtte Telelogic AB
•Alates 1992 igal aastal kõige rohkem US patente saanud ettevõte.
•Käive$103,6B(+4,7%)
•Kasum$12,3B(+ 15,7%)
•Töötajaid398 455 (+11 897)

Dell
•1984 alustatud Michael Delli poolt
•On turu võitnud eelkõige oma eristuva müügitaktikaga
•2006 aastal teatas, et nad hakkavad kasutama ka AMD protsessoreid
•2007 alustas uuesti Linux OS’ga PC müüki
•2007 Micheal Dell asub taas CEO kohale
•Käive: $61,1 B (-0,1%)
•Kasum: $2,5 B (-18,9%)
•Töötajaid: 76 500 (-11 700)

Hewlett-Packard
•Loodud 1939
•1968 esimene personaalarvuti
•1989 ostis Apollo Computer
•1995 ostisConvex Computer
•2002 ostis Compaq
▫1997 Tandem computers
▫1998 DEC
•2008 EDS
•Käive: $118,4 B (11,9%)
•Kasum: $8,329 B (12,8%)
•Töötajaid: 321 000 (149 000)

Apple
•Pärit aastast 1976
•iMac tõi Apple´i madalseisust välja
•2001 aastal toodi turule iPod tänaseks ~40% käibest
•Käive: 32,5 B (26,1%)
•Kasum: 4,8 B (27,7%)
•Töötajaid: 32 000 (10 400)

Microsoft
•Pärit aastast 1975
•Aastal 2008 (uudis aastast 2006) lõpetas aktiivse tegevuse Microsoftis Bill Gates
•XXI sajandil:
▫ostetud 4 äritarkvara toodet
▫2001 on turul Xbox
▫2006 turul ka Zune
▫R&D kulutuste suurendmine
▫OS plavormi uuendus (Vista ja Server 2008)
▫Online ärisse suundumine
•Käive: $ 58,4B (-3,4%)
•Kasum: $ 14,6 B (-21,4%)
•Töötajaid: 93 000 (2 000)

•Loodud aastal 1998
•Juhtiv otsingumootori pakkuja.
•Suurem osa rahast tuleb reklaami müügist
•2004 aastal avab Orkuti
•2006 aastal ostis YouTube’i
•2008 aastal tuleb välja oma browseriga Chrome
•20% tooted:
▫Google Apps
▫Search appliances
▫SketchUp
•10% tooted:
▫Android
•Käive: 21,8 B (23,9%)
•Kasum: 4,2 B (0,6%)
•Töötajaid: 19 786 (2 981)

Amazon.com
•Loodud 1995
•2006 EC2 Amazon Elastic Compute Cloud
•Käive $ 19,2 B (22,6%)
•Kasum $ 0,65 B (26,2%)
•Töötajaid 20 700 (3 700)

Yahoo!
•Loodud aastal 1995
•Otsingumootori ja online teenuste pakkuja
•Käive: $7,2 B (3,3%)
•Kasum: $0,42 B (-55,7%)
•Töötajaid:13 600 (-700)

SUN
•Loodud aastal 1982
•Java arendusplatvormi alusepanija ja eestvedaja
▫Java kood sai avatuks 2007 aastal
•1999 ostis StarDivisioni
•2007 aastal ostis MySQL’i
•Käive: $11,4 B (-21,2%)
•Kasum: $-2,2 B (-118%)
•Töötajaid: 29 000 (-5900)

•Asutatud 1979
•Juhtiv “storage” seadmete tootja
•2003 ostis Legato Systems’i, Documentum’i ja VMWare
•2006 ostis RSA Security
•Käive: $14,9 B (11,1%)
•Kasum: $ 1,3 B (-23,7%)
•Töötajaid: 42 100 (4 400)

Cisco
•Loodud 1984
•2003 aastal ostis Linksys´i
•2007 aastal ostis WebEx’i
•Juhtiv ettevõte võrgu seadmete tootmises
•Käive: $36,1 B (9,5%)
•Kasum: $6,1 B (-31,3%)
•Töötajaid: 65 550 (-579)

Motorola
•Asutatud aastal 1928
•Tänane nimi aastast 1947
•2004 tekitati eraldi pooljuhtide ettevõte Freescale Semiconductor Inc
•2006 Freescale’i ostis BlackStone Group L.P.
•Keskendub mobiilseadmetele ja võrgutehnoloogiale
•Käive: $ 30,1 B (-21,5%)
•Kasum: $ -4,2 B (-98,8%)
•Töötajaid: 64 000 (-2 000)

Nokia
•Asutatud 1865
•1970 alustab elektroonika äris osalemist
•2007 käivitab MOSH projekti, millega sõidetakse meelelahutusärisse
•Käive: $72,5B (-0,7%)
•Kasum: $5,7 B (-80,7%)
•Töötajaid: 120 827 (6 092)

Oracle
•Loodud aastal 1977
•Andmebaasi turu liider
•2005 ostis PeopleSoft’i
•2006 ostis Siebel’i
•2006 tuleb välja “Unbreakable Linux” kampaaniaga
•2008 ostis BEA Systems’i
•Käive: $ 23,3 B (3,5%)
•Kasum: $ 5,6 B (1,3%)
•Töötajaid: 86 000 (812)

SAP
•Asutatud 1972
•2008 jaanuaris ostis Business Object SA, mis omakorda oli ostnud 2003 Chrystal Decisions’i
•Käive: $16,3 B (10,1%)
•Kasum: $2,67B (-2,7%)
•Töötajaid: 48 561 (-2 713)

Salesforce.com
•Asutatud 1999
•Asutaja Mark Benioff (ex Apple and Oracle)
•Suurim SaaS teenuse pakkuja maailmas
•Käive: $1,077 B (30,5%)
•Kasum: $0,04 B (58,1%)
•Töötajaid: 3653 (1 047)

RedHat
•Loodud 1993
•Tuntuim vabavarale pühendunud ettevõte
•2006 aastal ostis JBoss´i
•Käive: $0,65 B (19,9%)
•Kasum: $0,08B (2,5%)
•Töötajaid: 2 800 (600)

Novell
•Asutatud 1983
•2003 aastal ostis SUSE
•Käive: $0,96 B (2,5%)
•Kasum: $-0,009B (388,9%)
•Töötajaid: 4100 (-400)

Adobe
•Asutatud 1982
•Ostis 2005 aastal Macromedia
•Kaks tuntuimat toodet Acrobat Reader ja Flash Player
•Käive: $3,5 B (11,8%)
•Kasum: $0,9 B (17,1%)
•Töötajaid: 7 335 (376)

Eesti Telekom
•Asutatud 1991
•Elioni, EMT ja Microlinki
•Käive 0,58 B USD (-1 %)
•Kasum 0,17 B USD (-4%)
•Töötajaid 2371 (-27)

Käibe top
HP118,364
IBM103,630
Nokia72,515
Dell61,101
Microsoft58,437
Intel37,586
Cisco36,117
Apple32,479
Motorola30,146
Oracle23,252
Google21,796
Amazon19,166
SAP 16,286
EMC 14,876
Texas Instruments 12,501

Kasumi top
Microsoft
14,569
IBM
12,334
HP
8,329
Cisco
6,134
Nokia
5,703
Oracle
5,593
Intel
5,292
Apple
4,834
Google
4,227
SAP
2,671
Dell
2,478
Texas Instruments
1,920
EMC
1,346
Adobe
0,872
Amazon
0,645

Käibe kasumi suhte top
Eesti Telekom
28,6%
Microsoft
24,9%
Adobe
24,4%
Oracle
24,1%
Google
19,4%
Cisco
17,0%
SAP
16,4%
Texas Instruments
15,4%
Apple
14,9%
Intel
14,1%
RedHat
12,1%
IBM
11,9%
EMC
9,0%
Nokia
7,9%
HP
7,0%

Käive töötaja kohta
Google
1 101 586,98
Apple
1 014 968,75
Amazon
925 893,72
Dell
798 705,88
Microsoft
628 354,84
Nokia
600 158,08
Cisco
550 983,98
Yahoo
530 073,53
Adobe
488 070,89
Motorola
471 031,25
Intel
466 906,83
AMD
437 316,47
Texas Instruments
423 231,88
SUN
394 793,10
HP
368 735,20


Kasum töötaja kohta
Google
213 635,90
Microsoft
156 655,91
Apple
151 062,50
Adobe
118 882,07
Cisco
93 577,42
Eesti Telekom
70 426,46
Intel
65 739,13
Oracle
65 034,88
Texas Instruments
65 003,22
SAP
55 007,93
Nokia
47 198,39
Dell
32 392,16
EMC
31 971,50
Yahoo
31 176,47
Amazon
31 159,42

arch

Design of any system should be considered in two different levels:
▫Architecture design
▫Detailed design

•Hide secrets
▫Representation of data
▫Properties of device (other than required properties)
▫Mechanisms that support policies
•Localize future changes
▫Hide system details likely to change
▫Separate parts that are likely to have a different rate of change

Edsger Dijkstra ja David Parnas olid esimesed teadlased, kes näitasid, kui suur on arhitektuuri mõju lõpptulemusele

Peer-to-peer
• Generalization of client/
server style
• Each subsystem can be a
client and a server
• Two examples from history
Usenet and FidoNet
• Recent application Napster
• Often used in malware,
DDOS attacks and viruses

John von Neumann model
•Neumanni mudelis on riistvara jaotatud 5 gruppi:
▫CPU
▫Input
▫Output
▫Working storage
▫Permanent storage

PLan

•1940´ndad –masinkeelte teke (UNIVAC I ja IBM 701)
•1950´ndad –assemblerkeelte teke
•1957 –kompilaatorkeel (FORTRAN)
•1960 –COBOL, LISP

Klassifikatsioonid I
•Programmeerimise paradigmad
▫Imperatiivsed keeled
Protseduursed (FORTRAN, Pascal, Ada, C)
Objektorienteeritud (Smalltalk, C++, Java)
▫Deklaratiivsed keeled
Funktsionaalsed (Scheme, ML, Haskell)
Loogilised (Prolog, Parlog, Gödel, Mercury )

Klassifikatsioonid II
•Realiseerimismeetodi järgi:
▫Interpreteeritavad
▫Kompileeritavad
▫Kompromiss

Klassifikatsioonid III
•Mäluhalduse järgi:
▫“Käsitsi” mäluhaldusega
▫“Prügikoristusega”
•Tüübisüsteemi järgi:
▫Dünaamiliselt tüpiseeritud
▫Staatiliselt tüpiseeritud

Klassifikatsioonid IV
•Riistvara sõltuvuse järgi:
▫“von Neumann language”
On kõrgemal tasemel von Neumanni mudeli kordused
C,FORTRAN, Java,...
▫“non von Neumann language”
Ei baseeru arvuti füüsilisel realisatsioonil
APL, J, FL

•Primitiivsed andmetüübid:
▫int, char etc (näiteks: 1 ja –3 on int-id, „c‟ ja „a‟ on char-id)
▫string (näiteks “aaa123bb”)
▫massiiv (näiteks a[1]=2; a[2]=20; a[3]=15; y=2; x=a[y]+a[1]+3;)
•Avaldised:
▫näiteks x = (y*2) –(5+x);
•Elementaarsed juhtkonstruktsioonid:
▫valik: if ... then ... else
▫tsükkel: while(x<10) x=x+1;
•Funktsioonid:
▫defineerime: int kuup(int x) { return x * x * x}
▫kasutame: x = kuup(1+kuup(3))+kuup(y);
▫kasutame rekursiivselt:
int fact(int x) { if (x<=0) return 1; else return x*(fact(x-1)); }

Ühendusorienteeritud
•Usaldatav
•Voo tüüpi
▫Jagab voo segmentideks
▫Saates käivitab taimeri ja ootab kinnitust
▫Kinnitab saadud segmendid
▫Kontrollsumma päisest ja andmetest
▫Korrastab segmentide järjestuse
▫Unustab dublikaadid
▫Kontrollib voo mahtu

UDP
•Iga rakenduse väljund tekitab uue datagrammi
•Ei taga usaldatavust
•Datagrammi ehitus:
▫lähte-ja sihtport (kumbki kaks baiti)
▫datagrammi pikkus (kaks baiti)
▫kontrollsumma (kaks baiti, pole kohustuslik)
▫andmeosa (varieeruva pikkusega hulk baite)
•UDP paketi maksimaalpikkus on 64 kilobaiti.
•Kontrollsumma vea puhul unustatakse datagramm
•Rakendused: DNS, NFS

•Liides (interface)
▫Sama süsteemi eri kihtide suhtlusviis omavahel
•Protokoll (protocol)
▫Eri süsteemide samade kihtide suhtlusviis omavahel

World Wide Web
•Sageli aetakse segi Interneti endaga, kuid tegemist on ühe Interneti rakendusega
•WWW pakub globaalset loe-kirjuta informatsiooni keskkonda
•Toimib järgnevalt:
▫Kirjutate URL´i aadressiks
▫URL tõlgendatakse DNS´i abil IP aadressiks
▫Seejärel saadetakse HTTP päring IP aadressile

Teisi Interneti kasustusvaldkondi
•Email
•IRC
•Failide jagamine
•Collaboration
•VoIP
•Mängud

HTML
•Keel veebilehtede kirjutamiseks
•HTML leht koostatakse elementidest
•Elementidel on atribuudid ja sisu:
sisu

CSS
•On lehe disainimise keel mõeldud selleks, et esitada HTML või XHTML lehti
•Kirjutatakse :
▫ML element1 {atribuut1: väärtus; atribuut2: väärtus;...}
▫ML element2 {...}
▫...
•CSS võib olla kirjutatud ML faili sisse või olla viidatud eraldi fail

Script
•HTML lubab ka piiratult koodi kirjutamist
•Enamasti on kasutusel Javascript
•Võib olla kirjutatud ML faili sisse või olla seal viidatud eraldi failina

Pisut võrdlust HTML ja XML
•Info pannakse “tag”-ide vahele: infol on sildid
•HTML: “tag”-del visuaalne semantika
Siin on paks tekst
Siin on kaldkirjas tekst
•XML: “tag”-del semantika puudub
VAZ 2101
Peeter Peen

•XSD -Schema on XML struktuuri kirjeldus ja võimaldab sarnaselt anmebaasi tabeli struktuurile kontrollida, kas andmed vastavad esitatud nõuetele
•XSLT -XML formaadis olevate andmete filtreeritud esitlus
•XQuery –Päringute tegemise keel XML andmete peale

Tim Berners Lee (1999):
I have a dream for the Web in which computers become capable of analyzing all the data on the Web

Dacry

Krüptograafiliste standardite teke
•DES teke:
•1972 USA NIS korraldusel väljakuulutet. IBM onud H.Feistel ja W.Tuchmann esitasi LUCIFER’i mida kohe ka ründama asuti ja mis täiendatuna 1975 Data Encryption Algorithm’i all vaatamiseks pakuti. Standardiseeriti 1977.
•Diffie-Hellmann
•1976 esitasid W.Diffie ja M.Hellmann PKI idee, milles esmakordselt kaotati vajadus turvalise kanali järele (autentsuse nõue säilib). Ideede aluseks on algoritmiteooria tulemused, mis viitasid lahenduvate probleemile praktilise lahendamatuse pihta.
•Esimesena kasutasid ühesuunalise funktsiooni mõistet.
•Nad ennustasid, et on olemas tagauksega (salaluugiga) funktsioonid
•Vahendusrünne –autentse kanali nõue.
•RSA
•1978 pakuti esimene trapdoor function välja.

•Tugevus:
▫Lihtne ja tõeliselt kiire (1000 kuni 10000 korda kiirem kui asümmeetrilised algoritmid)
Eriti kiire, kui realiseeritud riistvaras
•Nõrkus:
▫Kuidagi peab võtme ette kokku leppima
▫Turvaliselt tuleb võti edastada teisele osapoolele

Sümmeetrilise võtmega algoritmid (plokkšifrid)
•DES
▫DES on šiffer, kus plokipikkus on 64 ja võtmepikkus on 56 bitti jakasutatakse 16 tsüklit (tsüklivõti on 48 bitine).
•3DES
▫Sisuliselt on tegemist krüpteerimisega DES(DES-1(DES(X)))=Y.
▫Võtmepikkus on siin 3*56=168
•AES
▫Rijndael –ploki ja võtme pikkused valitav kas 128,192.256. Autorid on Joan Daemen ja Vincent Rijmen Belgiast, võitsid 2. oktoobril 2000 AES’i konkursi.
▫Iteratsioone on vastavalt võtme pikkusele 9, 11 või 13. Iga samm teostab järgneva:
asendusbait
ridade nihutus
tulpade segamine
võtme lisamine
▫Seni puuduvad efektiivsed ründed, ammendav võtmeotsing sõltub võtmepikkusest


•RSA
▫Võtmepikkused, mis hetkel veel kasutamiseks sobivad 1024, 2048, 4096
•ECC
▫Võtmepikkused, mis on kasutusel 160, 224

Räsifunktsioonid
•Omadused:
▫andmetihendus
▫kujutise leidmise lihtsus
▫Ühesuunalised
▫Nõrk kollisioonivabadus
▫Kollisioonivabadus
•MAC
•SHA-1
•SHA 256

Sertifikaat
•Sertifikaat on seos võtme ja isikuandmete vahel.
•Sertifikaat sisaldab:
▫Isiku andmed;
▫Sertifikaadi avalik võti;
▫Sertifikaadi väljaandjaandmed;
▫Kehtivusaeg ja muud piirangud;
•Sertifikaat on avalik.
▫Teda võib levitada, meilida, jne jne
▫Eesti seadus lausa nõuab sertifikaatide andmebaasi avalikustamist!

SSL (Secure Sockets Layer) on krüptokiht erinevate protokollide jaoks, kõige enam on levinud ilmselt https -sisuliselt tavaline http, mis jookseb juba krüpteeritud kanalis.
•SSLi funktsionaalsus:
▫jaotab sõnumi vajaliku pikkusega plokkideks
▫mittekohustuslikult teostab andmete kokkupakkimist
▫lisab MAC’i
▫edastab tulemuse
▫saadud teated dekrüpteeritakse kontrollitakse
▫pakitakse lahti
▫liidetakse kokku sõnumiks
▫edastatakse kõrgematele protokollidele

•Olulisemad RFC’d:
•3280(2459) Certificate and CRL Profile
•2511 Certificate Request Message Format
•2527 Certificate Policy and Certification Practices Framework
•2560 Online Certificate Status Protocol –OCSP
•3161 Time-Stamp Protocol (TSP)
•3281 Attribute Certificate Profile for Authorization

Standardid -PKCS
•1991 aastakl asutatud klubi RSA Security poot juhitud. Paljuski kompatiibel PKIX’ga.
•PKCS #1: RSA Cryptography Standard
•PKCS #3: Diffie-Hellman Key Agreement Standard
•PKCS #5: Password-Based Cryptography Standard
•PKCS #6: Extended-Certificate Syntax Standard
•PKCS #7: Cryptographic Message Syntax Standard
•PKCS #8: Private-Key Information Syntax Standard
•PKCS #9: Selected Attribute Types
•PKCS #10: Certification Request Syntax Standard
•PKCS #11: Cryptographic Token Interface Standard
•PKCS #12: Personal Information Exchange Syntax Standard
•PKCS #13: Elliptic Curve Cryptography Standard
•PKCS #15: Cryptographic Token Information Format Standard